Ujudes ümber Eestimaa

ME TÄNAME

2011-07-28T16:11:00.004+03:00

Suur tänu meeskonnaliikmetele Rene Berezinile ja Priit Vehmile. Samuti kuumad tervitused lahkele Ruhnu saarerahvale ja leivaküpsetajatele ning Buldersi turismitalu pererahvale öömaja, sauna ja kehakinnituse eest. Me tuleme veel tagasi ja ühendame Ruhnu ja Kihnu omavahel.

Seniks kõike paremat ja kohtumiseni!

ÜLLATUS SADAMAS

2011-07-26T23:01:00.003+03:00

Kui mehed viimaks Ruhnu sadamasse jõudsid, oli pea kogu saarerahvas kaile üles rivistunud. Vastu oli tulnud nii umbes paarkümmend kohalikku saareelanikku. Kaugelt tulnud külalistele anti pidulikult üle koduküpsetatud leib ja pirukad. Peale kätlemist ja õnnitlusi kutsusid Ruhnu naised mehi koheselt ka pidusse, millest kahjuks küll kurnatud päevakangelased pidid siiski loobuma. Peale vastuvõttu siirduti bussi, mis viis neid edasi ööbimispaikka, kus perenaisel juba soe supp ootamas oli. Peale sooja kõhutäit võite aga juba isegi arvata, mis edasi sai.

Homme hommikul võetakse vabamalt, kui jalad kannavad ja vaim on virge siis tehakse ka väike saaretuur ja siis uuesti paati ja tagasi mandrile.

LÕPP HEA, KÕIK HEA!

2011-07-26T20:20:00.002+03:00

Finish läks lukku täpselt kell 20.05. Kokku võttis ujumine koos äikesepilvedest põhjustatud pausidega aega 14 tundi ja 15 minutit. Mehed on terved ja tuju kõigil hea.
Kuna randumiskohas ei olnud võimalik kaldale pääseda siis pidid mehed paati tagasi vantsima ja uus suund võeti Ruhnu sadama peale.

Palju õnne Henri, Bruno ja Romet ja suur tänu meeskonnale ja ka kaasaelajatele.

PRIIT PAADIST: "KOHE ON POISID KALDAL"

2011-07-26T19:47:00.009+03:00

Jäänud on viimane 600m ja siis peaks jalad põhjas olema. Ilm on läinud imeilusaks ja vesi peegelsile. Kallas, mis on peaaegu käega katsutavas kauguses, on kahjuks kõrkjatesse ja roostiku kasvanud ning inimtegevusest pole jälgegi. :). Vaid üksik kajakas on mehi randa tervitama tulnud. Priidu meelest oleks nad kui üksikule saarele sattunud. Kuuldavasti pidi keegi siiski piirivalve ATV vastu saatma kuid rannas pole näha ühtigi.

RÄÄGI HUNDIST, HUNT KOHAL

2011-07-26T18:27:00.001+03:00

Vahepeal väike sideprobleem ja kohe hakkasid ka südmused hargnema. Äikesepilved sundisid mehi ikkagi veelkord paati ronima kuid õnneks seekord suhteliselt lühiajaliselt. Ilm on hetkel nii muutlik, et ühel pool paati lööb välku ja teisel pool paistab juba üle saare imekaunis vikerkaar.
Vahepeal tegi KUKU raadio saatepaadist telefoniintervjuu, mis läks ka otse eetrisse. Kaldani on vähem kui 5 km, rannajoon ja inimesed juba paistavad kuid minna on veel kindlalt paar tundi.

EMHI ANDIS UUE HOIATUSE !!!

2011-07-26T17:13:00.000+03:00

Täna õhtul liiguvad äikesepilved üle Eesti. Kella 17:00-18:00 paiku liigub äikesepilvede tsoon Kesk-Eestist Harjumaa suunas. Teine tsoon suundub Saaremaa ja Hiiumaa kohale. Lätist on Lõuna-Eesti kohale liikumas uued äikesepilved. Sadu võib olla tugev ning äikesepilvede all esineb tugevaid tuulepuhanguid.

SEEKORD LÄKS ÕNNEKS

2011-07-26T16:38:00.000+03:00

Viis minutit seisakut mõjus meeskonnale küll külma duššina kuid nüüd pidi mootor taas tiksuma ja lootusrikkalt paati edasi viima. Ujujad olid selle ajaga juba tükk maad eest ära ujunud kuid peagi ollakse jälle koos.

MIS VÄRK ON ?

2011-07-26T16:24:00.001+03:00

Paadist tuleb taas ärevaid uudiseid. Seekord on midagi paadimootoriga lahti, mis peale hetkelist kummalist raginat ja kolinat lihtsalt seiskus. Asja uurivad juba asjatundjad ja loodetavasti saab mõne hetke pärast teekond jätkuda.

JA SEE PILV EI LASKNUD END KAUA OODATA

2011-07-26T16:14:00.001+03:00

Taevas kogub juba uusi äikesepilvi, mis ähvardavad veel enne kärgata kui mehed kaldale jõuavad. Ujuda on veel 9,4km. Selline see avaveeujumine kord on, ei iial tea, mis üllatusi ilm võib pakkuda..

MEHED LIIGUVAD KÜLL VISALT AGA......

2011-07-26T14:28:00.001+03:00

.....IKKA SIHTKOHA SUUNAS. Järgi on jäänud 13,9 kilomeetrit ja kõik mehed püsivad ilusti koos. Ilm on ilus ja päikeseline ning peale hommikusi ärevaid hetki taas normis. Kui samas tempos jätkatakse siis võiksid nad nii 5-6 tunni pärast ehk siis umbes 8-ks õhtul jalad Ruhnus põhja panna. Aga ei tasu sündmustega ette rutata, sest ka hommikul oli veel kõik ilus ja siis tulid pilved

MEHED VÕTAVAD KEHAKINNITUST

2011-07-26T12:48:00.002+03:00

Just hetk tagasi pani kapten Rene Berezin paadimootori seisma, et meestele üle paadiääre kehakinnitust jagada. Süüakse turbosnäkke ja muud toitvat ja kiiresti energiat taastavat vedelal kujul.
Vahepeal olevat isegi Ruhnu saar juba kaugelt paista hakanud kuid uduvine, mis merel kohati vaatamist piirab oli just ennast sihtkoha ette sättinud ja hetkel ei olevat peale mõne suurema lähedal oleva laeva midagi näha.

KÕIK ON KONTROLLI ALL

2011-07-26T11:38:00.002+03:00

Väike kontrollkõne saatepaati kinnitas, et kõik on korras. Ujuda on veel 20,9 km. Liigutakse vahelduvalt 2-3 km tunnis. Laine on jätkuvalt vastu ja kannab kohati isegi tagasi. Vesi on kõvasti soojem kui Kolka neemel ja paadist mõõdetuna näitab juba 19 kraadi.

TEEKOND JÄTKUB

2011-07-26T10:03:00.001+03:00

Vahepealne leviauk ei võimaldanud paadiga ühendust saada. Nüüd on aga side taastunud ja mehed jätkavad teekonda ujudes. Vette hüpati uuesti kell 9.30. Äikesepilved on üle läinud ja ilm selgineb. Ka tuul ja lained tasapisi vaibuvad.

LOOTUST ON

2011-07-26T09:26:00.000+03:00

Valvesünoptiku sõnul peaks pilv paari tunniga Liivi lahelt üle minema. Sellised pilved pidid tekkima 15 minutiga ja hoiatus anti alles täna hommikul. Teine probleem on selles, et seisvas paadis lihtsalt istudes ja loksudes ei ole enesetunne enam kõige parem, süda hakkab vägisi pahaks minema. Bruno arvas, et kavatseb juba varsti vette minna.

TURVALISUSE KAALUTLUSTEL

2011-07-26T09:07:00.000+03:00

Mehed tulid korraks veest välja ja istuvad paadis, sest taevas pillub välgunooli, äikesepilved on otse nende pea kohal ja tuul äikesepilvede all on väga tugev.

Teekonda jätkatakse koheselt kui äikesepilved on üle läinud.

Oi, oi..

2011-07-26T08:58:00.000+03:00

EMHI kodulehele on tekkinud hoiatus!!!Täna ennelõunal (orienteeruvalt 9:00 kuni 12:00) liiguvad äikesepilved Liivi lahelt põhja-loode suunas. Äikesevihma tõenäosus on suurim Lääne-Eesti saartel. Sadu võib olla tugev ning äikesepilvede all esineb tugevaid tuulepuhanguid.

EEMAL ÄHVARDAVAD ÄIKESEPILVED

2011-07-26T08:43:00.000+03:00

Priidu viimane telefonikõne viitas kergele ärevusele, sest ujujaid pidavat ründama kahtlased äikesepilved. Pilk EMHI ja teiste ilmaprognooside veebilehtedele aga äikeseohtu ei anna, pigem tegu hoovihma pilvedega. Loodame, et kahtlased pilved hajuvad ja lasevad ujujatel teekonda jätkata.

KOLKA NEEMELT START KELL 05.50

2011-07-26T06:10:00.006+03:00

Sümboolne start Kolka neeme tipust anti 05.50. Kõik mehed on heas vormis, ilm ilus, laine madal. Esimene joogipauski juba tehtud. Jätkatakse juba varem proovitud praktika järgi ehk joogipaus iga 15 min järel ja söögipaus iga tunni aja tagant. Kõik mehed ujuvad täna kalipsos, sest veetemperatuur Kolka neeme tipus oli hommikul alla 14 kraadi kuid kaldast eemal hakkas temperatuur juba tasapisi tõusma. Liivi lahe keskel peaks merevesi olema lausa 20 kraadi. Tuul ei ole tugev, 2,7m/s aga laine on ilmselt terve tee kergelt vastu.

KOLKA NEEMELT RUHNU

2011-07-25T13:04:00.024+03:00

Viimasest pikemast ujumisretkest on pea aasta möödas ja mehed on valmis uueks väljakutseks avamerel. Viimati ujutud 45km pikkune lõik Kihnust Pärnusse on juba ajalooks muutumas ning ees seisab uus siht Lätist Ruhnu ujuda. Teekonna pikkus „joonlauaga“ teeb ligi 40km aga enamasti ei suudeta lainete ja hoovuste mõjul otse kurssi hoida ja seega on võimalik, et tegelik teekonna pikkus kujuneb märksa pikemaks. Kaks aastat tagasi ujus sama seltskond üle tugeva lainetusega Kura kurgu Lätist Sõrve ning tuleva aasta soovitakse ära vormistada ka järele jäänud viimane, üle 50 km pikkune Ruhnu Kihnu lõik, mis peaks lõpetama Liivi lahe ujumiste seeria, kuid mis kindlasti kujuneb pea sama pikaks ja raskeks kui varasemalt kogetud üle Soome lahe ujumine.

Mehed asuvad teele Kolka neeme tipust 26. juuli hommikul kell 05.00 ja loodavad jõuda Ruhnu saare randa kella 21 paiku õhtul. Seltskonda kuulub juba varasemalt tuttav kolmik – Henri Kaarma, Romet Tepper ja Bruno Nopponen ning saatemeeskonda lisaks kaks kogenud ja avaveeujumisega ise lähemalt kokkupuutunud meest – Priit Vehm ja Rene Berezin. Teleoperaator Priit Vehm on üks nendest, kes alles kolm aastat tagasi koos Brunoga üle Soome lahe ujus kuid seekord otsustas ise paati jääda, et võimalust kasutades meeste pingutused filmilindile salvestada.

Viimsi veeklubi ujujad on ülipikki vahemaid avaveekogudel alistanud varemgi, ühest küljest tõestamaks enesele ja teistele, et võimatu on võimalik, teisalt aga kindla eesmärgiga propageerida Eestis ujumist. Ülipikki vahemaid väisates viiakse ujumisoskuse vajalikkuse sõnumit edasi nii linnast linna kui mandrilt väikesaartele tõestuseks, et hea ujumisoskusega on võimalik läbida nii pikki vahemaid kui rinda pista suurte lainetega.
Mehed on varem ujunud veel Võrtsjärvest Tartusse, üle Soome lahe Porkkalast Suurupisse kui väisanud mandri–Vormsi–Hiiumaa–Saaremaa ja Muhu vahel.

Ujujate kohta saab lisainfot otse saatepaadist telefonil: +372 5111211 (Priit), +372 5102590 (Rene)
või ka emailil: info@veeklubi.

KIHNUST PÄRNU UJUTI ALLA 16 TUNNI

2010-08-13T12:58:00.007+03:00

http://www.parnupostimees.ee/?id=299289

Veeklubi mehed tegid võimatu taas võimalikuks, Kihnu – Pärnu läbiti ujudes alla 16 tunni

Kihnu-Pärnu distants võeti ette 12. augusti varahommikul kui sümboolse stardiga kell 5.25 Kihnust Lemsi sadamast Pärnu poole teele asuti.

Vahemaa Kihnust-Pärnu on ca 40 km kuid pelgalt distantsi pikkusega avavee ujumisdistantse omavahel võrrelda ei saa. Siseveekogus ujumine võrreldes avamerel ujumisega on sama kui omavahel kõrvutada mäe- ja klassikaline suusatamine. Igal distantsil on oma iseloom ja arvestada tuleb erinevate mõjudega.

Teekonna võtsid ette juba varasemate kogemustega avaveeujujad: Bruno Nopponen (36), Henri Kaarma (35) ja Romet Tepper (32) - kõik Viimsi Veeklubist.

Seekord oli meestele saateteenistusena kaasa tulnud Kihnu omad mehed lappaja tüüpi mootorpaadiga (kaluripaat) – laius 2,8 m, pikkus 9,0 m, mootor D21, lootuses ehk tunnevad paremini kohaliku veeteed Pärnusse. Üllatusena aga selgus stardipäeva eelõhtul, et paadis puudub navigatsioonisüsteem ja ujuda tuli lihtsalt maa- ja meremärkide järgi.

Päev algas juba kerges vihmasajus, edasi tulid tuul ja lained ja siis järgnes 10 tundi vastuvoolu ujumist. „Kilomeetritest ei ole aimugi, ujusime ühest lahe servast teise ja tagasi aga vool oli ikka vastu, Henri pidi katkestama kuid tegi rekordi 13h ja 30 minutit ujukates, fantastiline mees. Kallas oli juba väga lähedal, kui viimaks Henri paati ronis“, kommenteeris Bruno Nopponen.

Mehed astusid Pärnu rannas kaldale õhtul kella 21 paiku, pea 16 tundi mehist tööd oli viinud eesmärgini ja tõestatud taaskord, et "võimatu on võimalik".

Ujudes ümber Eestimaa idée ulatub juba kolme aasta tagusesse aega kui esmakordselt ujuti Võrtsjärvest Tartusse. Sellele järgnes iga aasta mõni uus ettevõtmine propageerides sedasi nii ujumist üldisemalt kui ka viies ujumisoskuse vajalikkuse sõnumit edasi nii väikesaartele kui kõikidele teistele mere- ja suuremate veekogude äärsetesse valdadesse. Nii on juba jõutud ujuda pikki Emajõge Võrtsjärvest Tartusse, Kuramaalt Sõrve, üle Soome lahe Porkkalast Suurupisse, rääkimata siis lühematest distantsidest Mandri – Vormsi – Hiiumaa – Saaremaa – Muhu jt pisemate saarte vahel.

MEHED, K...... JALAD PÕHJAS!

2010-08-12T21:02:00.010+03:00

Viimase teate kohaselt paadist on mehed rinnuli vees ja inimesed ujuvad neile juba vastu. Paadimeeskonna sõnutsi on oma mikrofonide ja kaameratega vastas TV3, ERR, Pärnu Postimees ja Raadio2 Pärnu. Pea 16 tundi kannatusi on viinud eesmärgini ja tõestatud taaskord et "Võimatu on võimalik"

Palju õnne Bruno, palju õnne Romet, palju õnne Henri - tugev seltskonna vaim tagab õnnestunud soorituse!

Aitäh ka Kihnu meestele Vallole ja Enarile ja abilistele Reijo Kesale ja Maria Kroonile

http://www.parnupostimees.ee/?id=299289

HEA UUDIS - TEMPO ON TÕUSNUD!

2010-08-12T20:04:00.004+03:00

Pärast jahtunud lihastega Henri paati meelitamist on ülejäänud kahe kalipsos startinud mehe tempo oluliselt tõusnud. Vastuvool pole aga kuhugi kadunud ja mõjub endiselt üsna rusuvalt ja energiat kulutades. Aga lootust on, silmapiiril võib muust foonist eristada juba Pärnu rannahoonet . Seega kui edasiminek jätkub samas tempos on põhjust maratoonlasi oodata "seene" juurde juba enne pimedat.

ÜKS MEES MÄNGUST VÄLJAS

2010-08-12T19:16:00.007+03:00

Midagi ei ole teha, võimas vool nõuab tugevaid mehi aga juba 14 tundi järjest ilma katteta vees olnud mehe jõud ei ole piisav jões vastuvoolu ujumiseks. Vaatamata teadmisele, et ilma kalipsota ujudes on võimalus lõpuni ujuda väiksem, on Henri siiski jäänud truuks klassikalistele ujumispükstele ja kavatseb ka tulevikus ilma kalipsota ujuda.
Arvan, et külmas vees vastupidamise võistluse on Henri juba korra vähemalt see aasta võitnud tulles tänavu aasta Eesti esimestel Taliujumise Meistrivõistlustel talipikamaaujumises 1. kohale.
14 tundi avameres loksumist ilma kalipsota ei ole kindlasti lihtne ülesanne kellegile aga kahju, et mees pidi taas loodusele allavanduma.

HEA NÕU ON KULDAVÄÄRT

2010-08-12T17:59:00.003+03:00

Veelkord Pärnu jahtklubiga konsulteerides saadi soovitus ujuda veelgi suurema kaarega ehk hetkel ujutakse lausa maksimum trajektooriga mida annab Pärnu rannajoonega võtta. Kindlasti tähendab see distantsi kogupikkuse juurdekasvu ja ka ajakulu lisandumist, millega tuleks ka vastutulijatel arvestada.
Aga oluline ei olegi hetkel see MILLAL? mehed randa jõuavad vaid KAS JÕUAVAD?

PÄRNU JÕE JÕUD EI RAUGE

2010-08-12T16:42:00.002+03:00

Pärnu jõe voolu tugevus Pärnu lahte on saanud ujujatele tõeliseks katsumuseks. Sisuliselt ujutakse vastuvoolu ning mingit märki voolu raugemisest ei ole senini veel täheldatud. Kolm kanget on vastamisi Pärnu jõe vooluga kuid kas jätkub jõudu läbimurda - see on küsimus! Meeste edasiliikumise kiirus on peaaegu olematu kuigi tööd tehakse mitme mehe eest. Hoiame pöialt!

PÄRNU JÕE VOOL SURUB "SISSETUNGIJAID" TAGASI

2010-08-12T14:20:00.003+03:00

Juba viimased kolm tundi on ujutud keskmise kiirusega 2,8 km tunnis, mis viitab selgelt vastujõule. Pärnu jahklubi soovitusel võetakse suund pisut paremale, et Pärnu lahte suubuvast jõevoolust vaikselt kõrvale hiilida ja võib-olla isegi lõpuks endale kasuks pöörata.
Mehed ei ole aga ettevõtmisest veel murdunud ja vapralt pressivad end ikka Pärnu poole. Eemal paistavad küll juba rannajoon ja tornid aga minna on veel küll ja küll.

POOL TEED PEAKS OLEMA SELJATAGA

2010-08-12T12:27:00.004+03:00

Viimane telefoniühendus paadiga kinnitas, et kõik märgid näitavad, et pool maad ollakse õnnelikult läbitud. Tuul ja lained on vaibunud kuid tugev vool on vastu ja edasiliikumine siiski aeglane. Bruno ujub ikka kindlalt teistest ees, et mitte oma rütmi kaotada. Vesi on jätkuvalt soe - 22 kraadi, ilm vahelduva pilvisusega kuid läheb juba soojemaks.

PUHUB TUUL JA ...........

2010-08-12T10:26:00.005+03:00

Hetkel siis suhteliselt tuuline ja lained ka korralikud, seoses sellega ei ole ka tempo väga kiire. Ujujad ei ole lasknud sellest aga tujul veel langeda, ujutakse koos ja ollakse jätkuvalt optimistlikud.

TAAMAL PAISTAB IMEKAUNIS VIKERKAAR

2010-08-12T09:00:00.012+03:00

Ujujaid segab endiselt lainetus, mis ei taha kuidagi päris vaibuda kuigi õnneks tuul iseenesest ei ole tugev. Manilaiu saarest ujutakse mööda umbes 3km kauguselt, saarel sajab vihma ja selle taustal moodustub imekaunis vikerkaar. Kohati käib üle jahedat õhku kandev tuuleiil.
Bruno ujub teistest pisut ees kuid tuju näib kõigil positiivne olevat. Kihnu mehed viskavad paadis kohalikku Kihnu nalja.

PS!
Suure üllatusena tuli neile eile õhtul teadmine, et Kihnu meestel puudub laeval GPS süsteem ja seega puudub neil ka igasugune võimalus jagada infot täpse asukoha järgi :) - Nii et "Lets guess!"
Aga üleskutse kõikidele alustele, kes hetkel Pärnu lahes seilavad - Otsige nad üles ja andke meile teada nende täpne asukoht, please !

TERVITUSI MANILAIULE!

2010-08-12T07:08:00.000+03:00

Hetkel siis ollake kusagil Manilaiu lähedal, täpset asukohta ei tea, sest puudub GPS :( , kuid arvata võib, et kusagil 7 km Kihnust.
Vesi ja õhk 21 kraadi, alguses meri lainetas korralikult aga nüüd on jäänud rahulikumaks. Eile õhtul Kihnu kohale saabunud suur pilvemass hakkab tasapidi hajuma ja päike piilub juba tasapisi.

START KIHNUST LEMSI SADAMAST ANTI KELL 5.25

2010-08-12T06:06:00.003+03:00

Et siis mehed on järjekordselt teel ja ujuvad Pärnu suunas.
Suure üllatusena tuli neile eile õhtul teadmine, et Kihnu meestel puudub laeval GPS süsteem ja seega puudub neil ka igasugune võimalus jagada infot täpse asukoha järgi :)
See teeb küll pisut murelikuks, et kuidas nad oma aega ja jõuvarusid selliselt hinnata oskavad aga eks tuleb ära proovida, enam ei jää midagi üle.

Nii et siis üleskutse kõikidele alustele, kes hetkel Pärnu lahes seilavad - Otsige nad üles ja andke neile teada nende täpne asukoht, please !

PIKAMAAUJUJAD LÄHEVAD PÄRNU LAHTE VALLUTAMA

2010-08-11T14:40:00.004+03:00

Seoses terve nädala meedias väldanud uudisega ebaõnnestunud pikamaaujumisest Emajõel, soovivad selle ala andunud fännid halba kuulsust maha pestes tõestada, et pikamaaujumine ei ole pelgalt vooluga minna laskmine nagu seda viimaste päevade jooksul on olnud korduvalt võimalik inimeste mõtteavaldustest välja lugeda. Ka ei minda mingit rekordit püstitama ega show’d tegema vaid sõpruskond ujub heast tahtest ja eelkõige iseendale tõestades, et “võimatu on võimalik”.

Kihnu-Pärnu distants võetakse ette 12. augusti varahommikul ning viiakse lõpule sama päeva õhtuks. Start antakse juba kell 5.00 hommikul.

Teekonna võtavad seekord ette juba varasemate kogemustega avaveeujujad: Bruno Nopponen (36), Henri Kaarma (35) ja Romet Tepper (32) - kõik Viimsi Veeklubist.
Ujudes ümber Eestimaa idée ulatub juba kolme aasta tagusesse aega kui esmakordselt ujuti Võrtsjärvest Tartusse. Sellele on järgnenud iga aasta mõni uus ettevõtmine propageerides sedasi nii ujumist üldisemalt kui ka viies ujumisoskuse vajalikkuse sõnumit edasi nii väikesaartele kui kõikidele teistele mere- ja suuremate veekogude äärsetesse valdadesse. Nii on juba jõutud ujuda pikki Emajõge Võrtsjärvest Tartusse, Kuramaalt Sõrve, üle Soome lahe Porkkalast Suurupisse, rääkimata siis lühematest distantsidest Mandri – Vormsi – Hiiumaa – Saaremaa – Muhu jne vahel.
Seekord on siis otsustatud ette võtta teekond Kihnust Pärnusse, mis on oma raskusastmelt küll sarnane üle Kura kurgu ujumisega 2009. aastal kuid pelgalt distantsi pikkusega kõiki neid ujumisi omavahel võrrelda ei saa. Siseveekogudes ujumine võrreldes avamerel ujumisega oleks sama kui omavahel kõrvutada mäe- ja klassikaline suusatamine. Igal distantsil on oma iseloom ja arvestada tuleb erinevate mõjudega. Seekordse distantsi pikkus on 40 km, arvestada tuleb tugeva vastuvooluga, alustatakse Lemsi sadamast ja lõpetatakse Pärnu rannas nö “seene" all ja seda siis umbes 15 tunniga.

Seekord on meestele saateteenistusena kaasa tulnud Kihnu omad mehed Lappaja tüüpi mootorpaadiga (kaluripaat) – laius 2,8 m, pikkus 9,0 m, mootor D21, kes tunnevad paremini kohaliku veeteed Pärnusse vähendades sellega võimalikku kivide, kalavõrkude jm ohu otsa sattumise riski.

Kuna kõik mehed seltskonnast on ise Pärnus üles kasvanud ning Pärnu treenerite käe all ka ujumisoskuse omandanud, siis on kindlasti Pärnu ujumine ja ujulate hetke olukord meestele väga südamelähedane.
Teadaolevalt üritatakse Koidula Kooli ujula taasavada septembris kuid see on vaid ajutine lahendus, ka Raba tn ujula võib kinni minna kui ei õnnestu uut kokkulepet saavutada - aeg oleks riigil toetada Pärnut, et sinna korralik ja kaasaegne ujumiskeskus sportimiseks ehitataks.

KUIDAS VEEKLUBI MEHED ÜLE KURA KURGU UJUSID

2010-08-06T21:04:00.000+03:00

Teisipäeval, 11. augustil 2009 ujusid kolm Viimsi Veeklubi pikaaaujujat üle Kura kurgu Lätist Sõrve. Kaks nendest olid ennegi avamerel pikka maad ujunud: 2008.a. suvel ujus Bruno Nopponen esimesena üle Soome lahe (56 km) ning teine, Henri Kaarma küll katkestas sama distantsi aga seda vaid seepärast, et üritas ujuda ilma kalipsota kuigi veetemperatuur Soome lahes küündis kohati vaid 15 kraadini.
Irbe väin on madalam ja vesi tunduvalt soojem ka distants ise pisut lühem kui Soome lahe ületamisel kuid füüsiliselt siiski üsnagi raske, sest võistelda tuli tugevate voolude ja hoovustega. Ka seekord eelistas Henri ainsana kolmest ujuda ilma kalipsota. Kolmas mees - Romet Tepper oli varem kaasa teinud saartetuuri TOUR de VIM, SWIM for fun 2009 (Mandri-Vormsi-Hiiumaa-Saaremaa-Muhu), mis kokkuvõttes oli küll pea 29 km pikk kuid distantsid said jagatud etappideks ja korraga ujuti maksimaalselt 12 km. Ujujaid saatis Kura-Sõrve ujumisel kaks paatkonda ja ujumist alustati Kuramaa poolsest otsast.
Esialgse hinnangu järgi võis selle läbida 9-10 tunniga, mis Brunol ka sisuliselt õnnestus kuid seoses edasilükkunud stardiajaga jõuti Sõrve säärde siiski alles pimedas, loodetust koguni kolm tundi hiljem.
Irbe väin ehk Kura kurk (läti keeles Irbes jūras šaurums, liivi keeles Sūr mer) ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast. Väina laius kitsamast kohast 30 km. Enamasti on väin madalam kui 10 meetrit, sügavaim osa (kuni 23 meetrit) asub Kuramaa ranniku lähedal. Kõige raskemaks teguriks Kura kurgu ületamise juures on suur vooluhulk, mis tuulega ulatub 200 000 m3/sek ja võib vägisi ujujad trajektoorilt kaasa kiskuda.

KURA KURGU ehk IRBE VÄINA AJAVEEB 11.08.2009

2010-08-06T21:01:00.002+03:00

1. august kell 10.25

Esialgu ollakse alles teel paatidega Sõrvest Kuramaa randa. Hommik algas väikese ebameeldiva üllatusega kus üks paatidest ei käivitunud ja see põhjustas ajagraafikus lausa mitme tunnise hilinemise. Hetkel siis sõidetakse ühe paadiga üle, et ujujad saaksid juba startida ja teine paat sõidab hilinemisega neile järgi. Teine ootamatu üllatus oli see, et vaatamata pea olematule tuulele on laine kõrgus üle poole meetri ja sellega seoses paatide liikumiskiirus pea kaks korda aeglasem. Karta on, et Kuramaalt starditakse mitte enne kui 12 päeval ja oodatav jõudmine Sõrve on tõenäoliselt peale kella üheksat õhtut.

11.august kell 11.45

Hetkel ollakse jõudnud õnnelikult Kuramaa randa. Meeste sõnul ootas neid stardipaigas ilus liivarand ja soe päikeseline ilm. "Hea meelega viskaks kalipsod seljast ja hakkaks hoopiski päevitama", ütles Bruno Nopponen. Start antakse täpselt kell 12 ja oodata on mehi Sõrve säärde umbes üheksaks õhtul. Kui hoovus neid just Ruhnu ei kanna siis soovivad mehed ise lõpetada Sõrve majaka juures. Eks me näe..........´

11.august kell 13.59

Ujutud on on pea seitse kilomeetrit ja varsti jõutakse Riia-Lübeck laevateeni. Kõik mehed püsivad ilusasti koos ja enesetunne on väga hea. Juba Läti rannalt alates saadab ujujaid veel 4 liikmeline Läti piirivalve- ja vetelpäästekaater. Lätlased on ürituse suhtes juba suurt huvi ilmutanud ja nende paadimeeskond saadab pidevalt teateid meeste asukoha kohta. See on lätlastest küll väga armas, seda enam, et meie teada ei ole keegi isiklikult neile pressiteadet edastanud. Veetemperatuur näitab hetkel 17,9 kraadi ja tuul kergelt tagant küljest. Laine on aga endiselt ujujaid saatmas ja kohati ulatub laine kõrgus pea 1 meetrini.

11.august kell 15.15

Ujutud 10km, vesi 19,9 kraadi. Hetkel ületatakse Irbe väina kõige sügavamat osa, mis ulatub 28 meetrini. Kõik kolm ujuvad endiselt koos ja probleemideta. Läti piirivalve sõidab ikka veel vahetult saatepaadi ja ujujate taga kaasa.

11. august kell 16.57

Pool maad läbitud. Ujuda veel 14,6 kilomeetrit. Siiani ujuvad kõik veel koos ja ühe saatepaadiga. Ka teine saatepaat on ennast lõpuks korda saanud ja on juba ujujate poole teel. Just äsja lahkus lätlaste paat ja vastu tuli Eesti piirivalvekaater. "Mehed, ja nüüd passid välja. Kes te seiksed olete ja kust te tulete!?" :-)

11.august kell 19.45

Teine saatepaat on ujujad kätte saanud ja Bruno eraldus seltskonnast pea koheselt ja on hetkel võtnud teistest edumaa ligemale 1km. Ujuda on jäänud veel 6-7 km aga tuul on läänest ja triivib nii ujujad kui paadi vägisi Sõrve majakast eemale. Veetemperatuur on püsinud enam-vähem 19,7 kraadi juures ja keegi ei ole veel loobimismõtteid hakanud veeretama. Erandiks on siin vaid saatepaadis kaasasõitvad abilised, kes pidid loksumisest näost valged olema ja kui saaks siis põgeneks tõenäoliselt paadist nii kiiresti kui võimalik. Noh loodame, et ei ole enam palju jäänud!

11. august kell 21.25

See hetk on juba lähedal, Brunol on jäänud vaid nadi 1 km ja teisted on umbes 2km taga ehk viimased 3km. Esimese mehe randumine tuleb tõenäoliselt hiljemalt 21.45. Probleeme on ainul tuule ja lainetusega, mis jätkuvalt üritab ujujad sihtkohast eemale trügida. Paadimees Raini sõnutsi pidi aga igatahes Sõrve majaka juurest juba paati näha olema ja seda kohta kuhu randutakse ei jäävat sealt kaugele.

11. august kell 22.30

Bruno lõpuaeg 21.44. Kokku kulus distantsi läbimiseks 9 tundi ja 32 minutit. Ujumist alustati Kuramaalt kell 12.12 päeval. Teised on 1,1 km kaugusel kuid randa jõudmiseks tuleb läbida veel tõeline kolgata tee. Laine on kohati tõusnud juba pea kahemeetriseks ja väljas on kottpime. Paadimees Indrek andis telefonitsi mõista, et ei saa hetkel rääkida kuna võib mehed pimedas ära kaotada ja peab neil pidevalt silma peal hoidma. Ilmselgelt on loodus inimestest võitu saamas ja hetkel on vaja kõvasti pingutada, et kõik mehed ja paadid randa saaks.

11. august kell 23.59

Kõik mehed elusalt päral. Rometi ja Henri lõpuaeg 22.56, mis teeb nende Kura kurgu ületamise ajaks 10 tundi ja 44 minutit. Peab tunnistama, et lõpp kiskus ikka lausa ekstreemseks ja mehed jõudsin kaldale nibin-nabin omal jalal kuna lained ikka kasvasid ja ööpimedus ei näidanud isegi sõrme suhu pista.

Lõpp hea, kõik hea kuid kogu üritus jääb kindlasti veel pikaks ajaks ärevaks tegema.
Täname kaasaelajaid, abilisi ja koosmuretsejaid ning kohtumiseni juba uutel vesistel radadel!

TOUR de VIM, SWIM for fun 2009 ehk SAARETUUR

2010-08-06T20:51:00.001+03:00

Viimsi Veeklubi pikamaaujujad ( Henri Kaarma, Kinne Tõnnison, Romet Tepper, Priit Vehm, Bruno Nopponen, ) ja teised nö Vabatahtlikud ja Iseseisvad Maratonujujad (Andrus Jaamul, Toomas Haggi, Teet Daaniel) alustasid 22. juulil oma nelja päevast ujumistuuri ümber Muhu ja Hiiu väina. Marsruudiks võeti Mandri – Vormsi – Hiiumaa- Saaremaa - Muhu. Ujujaid saatis kaks paatkonda - perekond Berezinite paat ja Jaamul & Co paat. Vahemaid otsustati sedakorda võtta „mönuga“, see tähendab, et ajaga võidu ei ujutud ja peale igat etappi pidi osalejaid ootama puhkus ja söök. Retk sai alguse Noarootsi poolsaarelt kust ujuti õhtuks Vormsi saarele ( 3,5 km). Saarel ööbiti telkides ja hommikul alustati ujumist Vormsilt Hiiumaale ( 8-9 km ). Neljapäeva pealelõunaks jõutigi Hiiumaale, sealt jätkati õhtuks autodega Emmastesse, et seal siis telkida ja järgmine hommik üle Soela väina Saaremaale ujuda (6 km). Kuna plaanis oli ikka Muhu Väinale ring peale teha aga Väikese väina ametlik pikamaaujumine oli alles laupäeval, 25.07, siis arvasid mehed, et kui jõudu ja jaksu jätkub siis ujutakse üle Suure väina juba reede pealelõunal. Viimane, nö. Väikese väina ujumise ( 2,3 km) "sprindi" etapp pidi siis olema laupäeval, 25. juunil üheskoos teiste ujujatega ja seda siis paratamatult ajamasinaga võidu. Pärast seda aga võis alata tants ja pillerkaar.

Tour de VIM on nagu iga tavaline matk vaid selle vahega, et vahemaid läbitakse ujudes. Asja võetakse mõnuga ja tegijad ise tõlgendavad seda kui puhkust. Tulevikus loodetakse nõndaviisi ujudes läbida kõik Eestimaa saared ja laiud. Üritusega soovitakse propageerida ujumist ja selle mitmekülgseid võimalusi sportlikuks vaba-aja veetmiseks. Ei ole ohtlikult sügavaid veekogusid vaid oskamatus ujuda ja oma jõuvarusid jagada.

SAARETUURI AJAVEEB 22 - 25.07.2009

2010-08-06T20:46:00.000+03:00

22.07 kell 22.44

Bruno sõnumi järgi on Mandri - Vormsi lõik läbitud, aeg 39.32. Vesi 18 kraadi ja ujuti ilma kalipsota. Priit Vehm ja Toomas Haggi alustasid oma teekonda Rohuküla sadamast, ülejäänud aga Haapsalu jahisadamast. Hetkel siis minnakse juba ööbimiskohta otsima, kust homme starditakse hommikul Hiiumaa poole.

23.07 kell 18.45

Nüüdseks Ka Vormsi - Hiiumaa õnnelikult lõpetatud. Füüsiliselt väga raske etapp. Esiteks sellepärast, et ujuti ekslikult valelt poolt laidu ja 9 km asemel tuli kokku 12 km, teiseks oli tuul ja laine terve tee vastu. Aeg 4 tundi ja 25 min. Paadiga randumine raskendatud kuna saare ümber on pikalt kivine ja madal. Just hetk tagasi jäi üks paatidest madalikule kinni ja Berezinite paadil lõppes kütus otsa, mis tähendas elektrimootori jõul randumist.

24.07 kell 15.03

Just hetk tagasi lõpetati Saaremaa-Hiiumaa vaheline etapp. Aeg 1 tund ja 50 min. Kuna hommikul olid ilmastikuolud Sõru sadamas ekstreemsed - tuul 9 m sek, tugev vihmasadu, laine vastu, siis otsustati paatidega Saaremaa poole sõita ja ujuda hoopiski Saaremaalt Hiiumaale vältimaks eelmise päeva raskuste kordumist. Autod ja paaditreiler mahtusid õnneks kõik praamile ainult, et Triigi sadamas tuli Janikal autod üks haaval saarele toimetada, sest kõik autojuhid ületasid väina ujudes.

25.07 kell 01.00

Lõpetatud on ka neljas etapp Muhu - mandri üle Suure väina. Kokku läks aega ujumiseks vaid 1 tund ja 45 min, kuid kogu õhtupooliku mässati paatidega ja nende vette saamisega ning tulemuseks jäädi pimeda peale. Üks paat loobus üritusest ja jätkasid 6 ujujat ja Berezinite paatkond. Üle Suure väina jõuti kell 01.00 öösel ja kott pimedas

25.07 kell 15.06

Viimaks jõuti läbi ööpimeduse ja vahepeal mobiiltelefonidega valgust näidates mandrilt paadiga tagasi Orissaarde, telgid püstitatud ja nüüd magama. Juba 7. tunni pärast on start Muhust Vahtna sadamast Orissaarde.

Väikese väina ujumine.

Osalejaid kokku 112. Alguses juhtis Bruno Nopponen koos lätlasega. Paar poid enne lõppu ujus noor Johan Rohtla (Viimsi Veeklubist) järgi ja möödus kahest liidrist. Johan võitis, lätlane tuli teiseks ja pika saaretuuri lõpetanud Bruno Nopponen kolmandaks. Naistest võitis Eve Virkkunen, teine oli taas lätlane, kolmas Liina Laul ( Viimsi Veeklubi) ja neljas saaretuuri kaasa teinud ainus naine Kinne Tõnnison (Viimsi Veeklubist). Pole paha peale magamata öid ja nelja päevast vintsutust. Nüüd autasustamine ja väike pidu.